Läti on haige ehk Kuidas meie naabrid ootavad altkäemaksu võtnud poliitikute avalikustamist

See artikkel ilmus SL Õhtulehes 17.11.2007. aastas.

Pühapäeval peab Läti oma 89. sünnipäeva, aga lätlased ootavad pidukõnede asemel skandaalse valitsuse tagasiastumist ja altkäemaksudega harjunud poliitika kadumist.
Lätis on seis hull. Skandaal järgneb skandaalile. See, mis neid enam ei üllatagi, mõjuks meil pommina.
Läti uut presidenti Valdis Zaltersit süüdistatakse veel kirurgina töötades altkäemaksu võtmises. Peale selle on ta oligarhide pantvang ja poliitiliselt täiesti kogenematu, kinnitavad opositsionäärid.
Rahva toetus Läti valitsusele ja parlamendile on nullilähedane. Inflatsioon on 13 protsenti.
USA suursaadik Lätis hoiatas, et lätlased ei kalduks kõrvale demokraatlikust arengust.
Endine Läti president Freiberga ütles ühes viimases kõnes parlamendis, et koduarestis istuval oligarhil Aivars Lembergsil on parlamendisaadikute nimekiri, kellele on makstud altkäemaksu.
Kriisidest väsinud Läti ootab, et praegune peaminister astub 5. detsembril ametist tagasi. Aga häda on selles, et sama mees juhib ka uue valitsuse moodustamist.
Riia Stadinši ülikooli õppejõud Veiko Spolitis: "Eestlane tahab soomlasest parem olla, lätlasele piisab, et olla parem venelasest. See on peamine, mis eristab eestlast ja lätlast. Eestis peavad kõik deklareerima oma tulusid. Lätis seda süsteemi pole. Eestlased ei usu seda, aga süsteemi pole. Ainult ametnikud peavad deklareerima, aga väga lihtne on varasid kantida ja varjata. Läti uus hingamine peaks algama selle seaduse muutmisest."

Astub tagasi ja teeb uut valitsust
Läti peaminister Aigars Kalvitis teatas, et lahkub ametist 5. detsembril. Samas on ta haaranud ohjad, et uus valitsus moodustada.
"Absurd, eks. Tal on parlamendis enamus, aga rahva toetus null," ütleb SL Õhtulehele opositsioonipartei Uus Aeg (nagu Eestis Res Publica) juht Krišjanis Karinš. "Neid ei valitaks täna isegi parlamenti."
Karinš pelgab, et praegune valitsusklikk tahab ka pärast detsembrit võimule jääda ja muuta valitsuses vaid nägusid, mitte sisu.
"Kalvitis lahkub, nii on ta lubanud, aga säilitab kontrolli," on Karinš kindel.
"See on nagu monarhia, vaba arutelu pole. Sedagi ei saa välistada, et president ta siiski peaministriks nimetab. Siis saab Kalvitis öelda, et ka president soovib teda vanal kohal edasi näha," ütleb Veiko Spolitis.
Uue Aja juht arvab, et kui neid valitsusse võetaks, võiks rahvas ehk uskuda, et ka sisuliselt püütakse midagi muuta.
"Algul öeldi meile ei, nüüd püütakse ka meiega rääkida," muigab Karinš. "Aga uus valitsus peab olema uus. Me ei taha olla viies ratas vankri all."
Karinš usub, et Kalvitis pole teinud rumalaid vigu. Ta on lihtsalt teinud, mida tal kästi teha. "Oligarh Andris Škele on boss, mitte Kalvitis. Kalvitis mõistis liiga hilja, et ta on poliitiliselt surnud."
Kalvitis on mitu korda seadustele sülitanud, jõhkraimalt viimaste valimiste ajal. Kui iga erakond tohtis reklaamile kulutada 300 000 latti, siis tema erakond läks seadusest mööda. "Peaministri kabinetiülem lõi mittetulundusühingu, et nad saaks erakonnaväliselt parteile reklaami teha. Nad läksid seadusest mööda ja see ajaski rahva vihaseks. Kohus kinnitas samuti, et asi on seadusevastane ja nad peavad raha tagasi maksma."
Spolitis: "See oli jõhker valimisseaduse rikkumine. Ülemkohus ei julgenud aga öelda, et valimised olid ebaseaduslikud."

Presidendiametisse loomaaias
Pärast maailmas armastatud president Freibergat on lätlased uues riigipeas Zaltesis äärmiselt pettunud.
"Me ei tea, mida ta praegu mõtleb. Ta nimetab end sõltumatuks," muigab Karinš. "Ta oli hea arst, armastatud kirurg. Koalitsioon palus teda presidendiks. Ta võlgneb koalitsioonile tänu, et ta on riigipea. Aga tal pole oma arvamust."
Poliitikuna kogenematu Zalters alustas karjääri skandaaliga. "Ta võttis kirurgina patisentidelt kingitusi ja raha. Koalitsioon aitas tal olukorrast välja tulla ja kokkuvõttes maksis president kõigest 250 latti (5595 krooni) trahvi. Keegi ju ei tea, kui palju ta tegelikult ümbrikke vastu võttis. Üks asi on olla arst, teine riigipea. Temal ei tohi olla maksuvõlgu ega muid patte," rõhutab Karinš.
Alles kolmapäeval oli Läti televisioonis järjekordne saade, kus püüti detailselt meenutada oligarhide ajaloolist kohtumist loomaaias – seal pandi paika, et Zaltersist saab uus riigipea.
"Koht valiti selle järgi, et üks asjaosalisi oli loomaaia tegevjuht. Aga nüüd on sellest saanud väga irooniline sümbol," muigab Karinš.
Spolitis: "Zalters kuulab oma sponsoreid. Ta pole näidanud ühtegi initsiatiivi. Ta saab alustada alles 5. detsembril, seniks on andnud peaministrile võimaluse. Aga tal pole kogemusi ja teadmisi. Julgust võib-olla isegi oleks. Ta tõugati poliitikasse, sest Lätis piisab presidendi valimiseks parlamendi lihthäälteenamusest."
Ekspresident Freiberga on vait.
Või ootab.
Lembergsi "stipendiaadid"
Üks pikaajalisi ja alistamatuid halle kardinale oli Ventspilsi linnapea ja transiidikuningas Aivaras Lembergs. Kuigi praegu on ta koduarestis, elab kogu Läti ootuses, et ta avalikustab poliitikute nimekirja, kellele ta on maksnud.
Kõik võib alguse saada Liechtensteinis peetavast kohtuprotsessist. Sealsete pankade kaudu pesi ta ligi 15 miljonit dollarit. Kaarega jõudis raha tagasi Lätti ja kuulduste kohaselt on ta maksnud pooltele parlamendisaadikutele.
"Ka ekspresident Guntis Ulmanisele. Lembergs võis aga talitada ka USA maffia eeskujul – poliitiku nimele avati konto, aga inimene ei teadnud sellest midagi," kardab Spolitis.
Miks Freiberga ikkagi ei avalda Lembergsi "stipendiaatide" nimekirja? Pärast ametist lahkumist ta kartis, sest kogu poliitiline süsteem oleks lagunenud. Ta ütles vaid, et Damoklese mõõk on Läti poliitikute kohal," meenutab Spolitis.
"Pärast ta ajaloolist viimast kõnet ei antud talle parlamendis isegi lilli. Kõik olid ehmunud."

Euroopa vaikib, USA mures
Spolitis ja Karinš on ühel meelel, et Euroopa Liit vaikib Läti poole vaadates. Sakslane Axel Reetz õpetab Turiba kõrgkoolis ja toob näite: "Riias käis Saksa parlamendi delegatsioon ja nad ei teadnud Läti olukorrast mitte midagi."

Vaid USA on mures
"USA tahab, et ka siin oleks demokraatia ja kehtiks seadused. Nende saadik Riias Catherine Todd Bailey esines väga tugeva Lätit noomiva kõnega, aga Kalvitis ei pidanud vajalikuks seda isegi kommenteerida," lisab Karinš.
Pärast USA saadiku ajaloolist kõnet Riia ülikoolis hakati uurima tema tausta. "USAs on karjääridiplomaadid ja diplomaadid, kes on president Bushi kampaaniat rahaliselt toetanud. Tema toetas presidenti. Aga ta on väga tore inimene ning ta esinemine oli USA riigidepartemanguga kooskõlastatud," lausus Spolitis.
Ameeriklased pidid Läti valitsuse ponnistustele reageerima, sest ebaõnnestunud julgeolekuseaduse tõttu võinuks USA ja NATO saladused jõuda praktiliselt igaühe kätte.
Paljuski andis USA saadiku kõne edasistele sündmustele tõuke. Rahvas kuulas tema sõnu.
"Olid suurmeeleavaldused, milles osales ka intelligents. Ühel hetkel koguneb presidendipalee ette 20 000 inimest. Äkki hakkab ka riigipea siis mõtlema, kuidas korruptsioonist ja skandaalsest poliitikast lahti saada," arvab Karinš.

Läti Panga uus juht: devalvatsiooni ei tule
Eelmisel nädalal kinnitati uuesti ametisse Läti Panga president Ilmars Rimsevics. "Kuni tema on ametis, devalveerimist ei tule. Nii on ta lubanud," on Spolitis veendunud. "Pank on iseseisev ja latt seotud euroga. Valitsusel pole võimalik raha juurde trükkida."